Tagasi artiklite juurde
Veebidisain

Kodulehe struktuur: kuidas planeerida lehekaart enne disaini

Hea koduleht algab struktuurist, mitte disainist. Viis sammu, kuidas otsustada, millised lehed on vaja, kuidas need omavahel seotud on ja kuidas menüü kokku panna.

UXUI · · 5 min lugemist

Kui alustad uut kodulehte, tekib kiusatus küsida esimesena, milline see välja näeb. See on loomulik, kuid ebatõhus küsimus. Enne kui värvid ja fondid loevad, peab olema selge, mis lehed on vaja, kuidas need omavahel seotud on ja kuidas külastaja neist liigub.

See töö on kodulehe struktuur ehk lehekaart. See on odavaim koht vigu parandada ja kõige kallim koht neid ignoreerida.

Miks alustada struktuurist, mitte disainist

Disain ilma struktuurita on nagu maja ilma plaanita: seinad võivad olla ilusad, kuid uksed on valedes kohtades. Kui struktuur on paigas, on disainil selge ülesanne ja muudatused hiljem odavamad, sest mõtlemine on juba tehtud.

Samm 1: Sea eesmärgid ja sihtrühmad

Alusta kahest küsimusest: mida peab koduleht ettevõttele tegema ja kes seda kasutab? Kirjuta mõlemad üles ühe-kahe lausega. Iga leht, mis hiljem lehekaardile jõuab, peab aitama vähemalt ühte neist eesmärkidest.

Samm 2: Tee sisu inventuur

Kirjuta üles kõik, mis sul juba olemas on: tekstid, pildid, hinnakirjad, viited, tagasiside. Märgi, mis on veel kasulik, mis vananenud ja mis puudub. Nii ei planeeri sa lehti, mille sisu on olemas ainult sinu peas.

Samm 3: Grupeeri teemad külastaja mõtteviisi järgi

Tavaline viga on korraldada sisu ettevõtte sisemise struktuuri järgi: osakonnad, tooteliinid, tiimid. Külastaja mõtleb hoopis oma probleemi kaudu. Grupeeri teemad selle järgi, mida külastaja üritab teha.

Lihtne viis on kirjutada iga teema eraldi kaardile ja paluda kolmel-neljal võõral inimesel need omavahel loogilisteks rühmadeks jagada. Nende rühmad ja rühmade nimed on parem alus kui sinu enda oma. Seda meetodit nimetatakse kaartide sorteerimiseks.

Samm 4: Kavanda menüü ja lehekaart

Nüüd on materjal olemas ja saab joonistada lehekaardi: avaleht ülal ja alamlehed selle all. Menüü on selle lehekaardi nähtav osa.

  • Hoia peamenüü lühike. Kui punkte on väga palju, ei mäleta külastaja ühtki.
  • Nimeta menüüpunktid nii, nagu külastaja neid ise nimetaks, mitte sisemiste terminitega.
  • Pane peamine tegevus, näiteks kontakt või pakkumise küsimine, ühte püsivasse kohta.
  • Iga teenus või tooteliin, mis vajab tähelepanu, peaks olema eraldi leht, mitte üks pikk lehekülg.

Samm 5: Anna igale lehele üks ülesanne

Iga leht peaks vastama ühele küsimusele ja viima külastaja ühe sammu edasi. Kui ühel lehel püüab olla kõik korraga, ei täida see hästi ühtegi ülesannet. Kirjuta iga lehe kohta üles: kellele see on, mida külastaja tahab ja mis on järgmine samm.

Kui lehte ei õnnestu ühe lausega kirjeldada, siis ei ole see veel valmis disainimiseks.

Näide: teenusettevõtte lehekaart

Teenust pakkuva ettevõtte lihtne lehekaart võib välja näha selline:

  • Avaleht: mida sa teed, kellele ja miks sinu poole pöörduda.
  • Teenused: iga teenus eraldi alalehena, oma kirjeldusega.
  • Tööd või näited: tõendid, et oskad seda, mida lubad.
  • Meist: kes sa oled ja kuidas sinuga töötada on.
  • Hind või kuidas see käib: aitab otsustada, enne kui ühendust võtad.
  • Kontakt: lihtne viis päringu saatmiseks.
  • Artiklid: kasulik sisu, mis toob külastajaid otsingust.

Aadressid ja sisemised lingid

Struktuurist sõltub ka see, kuidas otsingumootor su lehte mõistab. Hoia aadressid lühikesed ja arusaadavad, näiteks /teenused/veebidisain. Seo omavahel seotud lehed kokku sisemiste linkidega, sest see aitab nii külastajal kui otsingumootoril aru saada, mis on mis. Ja ära muuda aadresse põhjuseta: iga muudatus vajab suunamist.

Jalus, otsing ja täiendav navigatsioon

Peamenüü ei pea kandma kogu koormat. Jalusesse sobib teisejärguline info: kontaktandmed, sotsiaalmeedia, privaatsuspoliitika ja korduvalt vajalikud lingid. Suuremal kodulehel aitab sisemine otsing ja lehe ülaosas asuv teekonnamenüü, mis näitab, kus külastaja hetkel asub.

Mitmekeelne koduleht

Kui koduleht on mitmes keeles, planeeri struktuur kõigile keeltele korraga. Hoia see võimalikult sarnane, et külastaja leiaks samad asjad samast kohast. Iga keeleversioon vajab oma aadresse ja peab olema hea kvaliteediga; ainult automaattõlkest harva piisab. Kui keeleversioonid on omavahel õigesti seotud, saab otsingumootor aru, milline versioon kellele mõeldud on.

Ühe lehe ülesanne: näide

Võtame teenuse alalehe. Selle ülesanne on aidata külastajal otsustada, kas see teenus sobib. Küsi enda käest kolm asja:

  • Kes seda lehte loeb: kes on külastaja ja kust ta tuleb?
  • Mida ta teada tahab: mida pakume, kellele ja kuidas see toimib?
  • Mis on järgmine samm: küsida pakkumist, vaadata töid või võtta ühendust?

Kui lehel on vastus neile kolmele küsimusele, on see üles ehitatud õigesti.

Kuidas struktuuri testida

Lehekaarti saab kontrollida enne, kui midagi ehitama hakatakse. Kirjuta lehekaart üles ja küsi mõnelt võõralt inimeselt: „Kust sa otsiksid teavet meie hindade kohta?” Vaata, kuhu ta osutab. Kui inimesed otsivad valest kohast, on tõenäoline, et ka külastajad teevad sama.

Struktuur ja otsingumootor

Hea struktuur aitab ka otsingus. Otsingumootor mõistab su lehte sisemiste linkide ja lehtede omavaheliste seoste kaudu. Kasulik on mõelda kahel tasandil: mõned põhilehed, mis katavad laia teemat, ja nende ümber toetavad lehed, mis vastavad täpsematele küsimustele.

Näiteks teenuse põhileht võib rääkida sellest, mida pakud, ja selle ümber olevad artiklid vastavad küsimustele, mida inimesed enne tellimist esitavad: hind, valik, protsess. Iga toetav leht viitab põhilehele ja põhileht toetavatele lehtedele. Nii saab otsingumootor aru, et sul on selle teema kohta põhjalik sisu, ja külastaja leiab tee vastusest teenuseni.

Sisemised lingid peaksid olema loomulikud. Kirjuta lingi tekst nii, et see ütleb, kuhu see viib: „vaata kodulehe auditit” on parem kui „kliki siia”. Nii saab nii lugeja kui otsingumootor aru, mida lehelt oodata.

Kontrolli aeg-ajalt, et sul ei oleks „orbusid”, ehk lehti, millele ükski teine leht ei viita. Sellised lehed jäävad nii külastajal kui otsingumootoril kergesti märkamata.

Ära tee lehti ainult otsingu pärast. Iga leht peaks vastama päris küsimusele, mida päris inimene esitab.

Levinumad vead

  • Menüü on üles ehitatud ettevõtte sisemise struktuuri, mitte külastaja vajaduste järgi.
  • Tasemeid on liiga palju: kui sisuni jõudmiseks on vaja nelja klõpsu, jäävad paljud pooleli.
  • Kõik lehed on samal tasemel ilma selge hierarhiata.
  • Sisu kordub mitmel lehel, mis ajab segadusse nii külastaja kui otsingumootori.
  • Kontaktandmed on ainult ühes kohas, mida külastaja ei märka.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu lehte koduleht vajab?

Nii palju, et vastata külastaja põhiküsimustele, ja mitte rohkem. Väikeettevõttele piisab tihti mõnest peamisest lehest. Lisa alamlehti alles siis, kui neil on selge ülesanne.

Kas kõik alamlehed peavad olema menüüs?

Ei. Peamenüüs peaksid olema kõige olulisemad lehed. Ülejäänud saab leida teiste lehtede, jaluse või otsingu kaudu.

Kas ühelehene koduleht sobib?

Sobib väga kitsa pakkumise või lihtsa eesmärgi jaoks, näiteks ühe teenuse või ürituse tutvustamiseks. Kui pakud mitut asja, muutub ühe lehe kasutamine kiiresti ebamugavaks ja otsingus on raske esindada mitut erinevat teemat.

Kui tihti struktuuri muuta?

Ainult siis, kui ettevõte või külastajate vajadused muutuvad. Iga aadressimuudatus vajab suunamist, seega tasub struktuuri hoida stabiilsena ja kasvatada seda kontrollitult.

Planeerid uut kodulehte?

Alustame struktuurist: aitame selgeks mõelda, mis lehed vaja on, enne kui disainimiseni jõuame.

Räägi meile oma projektist